Minu pildid on üleval veebis:
Comeniuse kevadkonverents 4.-7.mai 2009
ja
Tallinna veepuhastusjaama külastus 15.05.2009
Thursday, May 28, 2009
Monday, May 25, 2009
kliimamuutused ja inimtegevus
Järgnev on Valdur Lahtvee ajaleheartikli põhjal (Grüüne; nr 6 (12)- 2009) koostatud tekst:
Olulisemad keskkonnaprobleemid on-
1. elektritootmisega ja ebaefektiivse energiakasutusega kaasnevad heitmed, mis Eestis on 80-90% tekkivatest õhuheitmetest ja jäätmetekkest;
2. metsade kohatise ülekasutusega kaasnev väärtuslike elupaikade ja liigilise mitmekesisuse vähenemine;
3. autotranspordi kasvuga kasnevate heitmete kasv ja sellest tingitud linnade õhukvaliteedi halvenemine ja mõju inimese tervisele.
Tänaseks olulisimaks globaalseks keskkonnaprobleemiks on kasvuhoonegaaside õhkupaiskamise tagajärjeks olevad kliimamuutused.
Looduse ja ka keskkonna kaitsmine on otseses seoses majanduse ja elukvaliteediga. Jätkusuutlikuks lahenduseks on jäätmeväheste ja efektiivset ressursikasutust tagavad tehnoloogiamuudatused.
Muide, Eesti keskmise kodu aastane koguenergiatarve on 300 kWh ruutmeetri kohta.
Olulisemad keskkonnaprobleemid on-
1. elektritootmisega ja ebaefektiivse energiakasutusega kaasnevad heitmed, mis Eestis on 80-90% tekkivatest õhuheitmetest ja jäätmetekkest;
2. metsade kohatise ülekasutusega kaasnev väärtuslike elupaikade ja liigilise mitmekesisuse vähenemine;
3. autotranspordi kasvuga kasnevate heitmete kasv ja sellest tingitud linnade õhukvaliteedi halvenemine ja mõju inimese tervisele.
Tänaseks olulisimaks globaalseks keskkonnaprobleemiks on kasvuhoonegaaside õhkupaiskamise tagajärjeks olevad kliimamuutused.
Looduse ja ka keskkonna kaitsmine on otseses seoses majanduse ja elukvaliteediga. Jätkusuutlikuks lahenduseks on jäätmeväheste ja efektiivset ressursikasutust tagavad tehnoloogiamuudatused.
Muide, Eesti keskmise kodu aastane koguenergiatarve on 300 kWh ruutmeetri kohta.
Tuesday, May 19, 2009
Kokkuvõte esimesest projektiaastast
TTG on nüüd rahvusvahelise kaheaastase keskkonna-teemalise projektiga tegelenud ühe õppeaasta. 4.-7. maini 2009 toimus Helsingis partnerkoolide konverents, kus pandi punkt esimesele koostööaastale ning esitleti töö tulemusi.
Projekti eesmärk on jälgida, kuidas osalevad maad (Ühendkuningriik, Hispaania, Soome ja Eesti) kliimamuutustega kohanevad ning kuidas koolid saavad oma õpilasi ja kogukonda elustiili muutusteks ette valmistada. Samuti on oluline kultuuridevaheline dialoog, keelteoskuse rõhutamine ning tolerantsuse ja laiema mõtlemisoskuse arendamine. 2009. aasta kevadise konverentsini jõudmiseks tuli igal koolil oma uuringud läbi viia, et kuidas siis kliima ikka muudab konkreetse maa inimese käitumist. Võrreldi ökoloogilisi jalajälgi.
TTG liiderõpilased korraldasid energia säästmise kampaania ja arutasid õpilastega eri klassidest, millised tagajärjed on kliimamuutustel meie harjumuspärases elukorralduses. Lapsed tegid mitmeid ettepanekuid, millest osa on järgmised:
1. Seinad ja mööbel koolis olgu heledat värvi.
2. Valgustus koolis korda. Lambid võiksid olla sensoritega, mis kustuvad/lähevad põlema tegelikust vajadusest lähtudes. Kasutada energiasäästklikke lampe.
3. Ruumist lahkudes kustutada alati tuled.
4. Sülearvutid tuleks laadida kodus, et koolis elektrit kokku hoida.
5. Veekraanid tualettruumides olgu automaatsed, mis reageerivad näiteks kätele või on ajareleega.
6. Arvutid tööpäeva lõpuks päris välja lülitada.
7. Kooli katusele paigaldada päikesepaneelid, mille abil saaks koolimaja sooja vee vajaduse rahuldada.
8. Eelkõige peab muutma inimese mõtlemist looduskaitse vallas.
Projekti eesmärk on jälgida, kuidas osalevad maad (Ühendkuningriik, Hispaania, Soome ja Eesti) kliimamuutustega kohanevad ning kuidas koolid saavad oma õpilasi ja kogukonda elustiili muutusteks ette valmistada. Samuti on oluline kultuuridevaheline dialoog, keelteoskuse rõhutamine ning tolerantsuse ja laiema mõtlemisoskuse arendamine. 2009. aasta kevadise konverentsini jõudmiseks tuli igal koolil oma uuringud läbi viia, et kuidas siis kliima ikka muudab konkreetse maa inimese käitumist. Võrreldi ökoloogilisi jalajälgi.
TTG liiderõpilased korraldasid energia säästmise kampaania ja arutasid õpilastega eri klassidest, millised tagajärjed on kliimamuutustel meie harjumuspärases elukorralduses. Lapsed tegid mitmeid ettepanekuid, millest osa on järgmised:
1. Seinad ja mööbel koolis olgu heledat värvi.
2. Valgustus koolis korda. Lambid võiksid olla sensoritega, mis kustuvad/lähevad põlema tegelikust vajadusest lähtudes. Kasutada energiasäästklikke lampe.
3. Ruumist lahkudes kustutada alati tuled.
4. Sülearvutid tuleks laadida kodus, et koolis elektrit kokku hoida.
5. Veekraanid tualettruumides olgu automaatsed, mis reageerivad näiteks kätele või on ajareleega.
6. Arvutid tööpäeva lõpuks päris välja lülitada.
7. Kooli katusele paigaldada päikesepaneelid, mille abil saaks koolimaja sooja vee vajaduse rahuldada.
8. Eelkõige peab muutma inimese mõtlemist looduskaitse vallas.
Monday, May 18, 2009
Paljassaare veepuhastusjaam
Kuna me Soome konverentsi ajal külastasime Helsinki veepuhastusjaama, siis sealt tekkis mõte, et vaja käia ka vaatamas, kuidas Tallinnas vett puhastatakse. 15.05 käisimegi asja uudistamas.
Täpsem info reovee puhastusprotessist on aadressil http://www.tallinnavesi.ee/?op=body&id=259
Subscribe to:
Posts (Atom)